Programmeerimise enimkasutatav funktsioon on ilmselgelt IF ja IF ELSE laused. Tegemist siis tingimuste kontrolliga ning vastavalt sellele tegevuse ette võtmine.

Teise funktsioonina olen alljärgnevalt välja toonud ka SWITCH funktsiooni, kuna selle näol on tegemist nö. pika if-elseif-elseif-else lausendi jadaga.

if ("condition”) {“body” } else {“body” }

if (x == 1) {
   y = 1;
   z = 2;
 }
 else {
   y = 3;
   z = 5;
 }

Kui tingimus on tõene, täidetakse esimene käsk kui tingimus on väär täidetakse alternatiivne käsk.

IF lause sees võib ELSE IF lauseid palju olla, vaata alljärgnevat.

if (x == 1) {
   y = 1;
   z = 2;
 }
 else if (x == 2) {
   y = 3;
   z = 5;
 }
else {
  y = 6;
  z = 7;
 }

Sellisel juhul kontrollitakse kõigepealt IF tingimust kui see on väär minnakse edasi ja kontrollitakse ELSE IF tingimust, kui ka see on väär minnakse edasi järgmise kontrolli juurde.

Ehk siis ülaltoodud IF lauset tuleks lugeda järgmiselt: Kui x on võrdne 1-ga, pane y väärtuseks 1 ja z väärtuseks 2, kui aga x on võrdne 2-ga, pane y väärtuseks 3 ja z väärtuseks 5, või muidu pane y väärtuseks 6 ja z väärtuseks 7.

switch ("expression”) {“body” }

switch(x)
 {
        case 1:
         // tee midagi kui x on 1
         break;
        case 2:
        case 3:
         // tee midagi kui x on 2 või 3
         break;
        default:
         // tee midagi kui x pole 1, 2 või 3
         break;
 }

Switch kontrollib x väärtust ja vastavalt selle väärtusele teostab operatsiooni. See on sama tulemus kui ELSE IF funktsiooni jada kasutades. Kuid switch konstruktsiooni on oluliselt lihtsam kasutada võrreldes ELSE IF lausete jadaga.

Näiteks värviandurist värvi-info saamise korral, musta värvi korral tehakse ühtemoodi, punase korral teisiti jne.

Või infrapuna seekerist saabuvate numbrite 1..9 korral saan kirjeldada, mida ühel või teisel juhul tehakse.

Programmeerimise peamised konstruktsioonid seisnevad tsüklites ning tingimuslausetes. Tsükkel on  tegevus mida korratakse seni, kuni etteantud tingimus vastab tsükli konstruktsioonile. Alljärgnevalt vaatame tsükleid while ning until ja seda mille poolest need erinevad.

Väga levinud on robootikas kasutada lõpmatult täidetavat tsüklit, seda läheb praktiliselt tarvis iga lõputult toimiva programmi korral.

while("tingimus")

while(x < 10)
 {
        x += 1;
        y *= 2;
 }

Kontrollitakse tingimust x<10 kui see on tõene, täidetakse while tsükli sisu ning siis kontrollitakse taas tingimust. Toimub seni kuni tingimus on väär - siis väljutakse tsüklist. Seega antud näite korral läbitakse tsüklit 9 korda, sest 10-dal korral on x = 10, seega tingimus pole tõene ja väljutakse tsüklist ehk minnakse programmiga edasi. 

while(TRUE) – see on lõpmatult kestev tsükkel. Kuna TRUE tähendab seda, et avaldise väärtus on alati tõene siis selline tsükkel täidab oma sisu lõpmatu arv kordi.

Alljärgnev on näide nupu “bumped” funktsiooni teostamine:

while(!Sensor(S1));        // ootab nupule vajutamist
while(Sensor(S1));         // ootab nupu lahti laskmist

Ülalkirjeldatud bumped-funktsionaalsus töötab järgmiselt. Kui nupp on lahti siis see tähendab, et esimene tsükkel on tõene. Kui nupp vajutatakse alla, muutub esimese tsükli tingimus vääraks ning tõeseks muutub teise tsükli tingimus. Kui nuppu hoitakse all ei lähe programm edasi, kuna täidetakse teist tsüklit. Nupu lahti laskmise korral muutub tingimus vääraks ning programm läheb edasi.

until(EVENT_OCCURS);

until(SensorUS(S1) > 50);

until käitub vastupidiselt while tsüklile, st. see funktsioon ootab kuni tema tingimus saab tõeseks. Seda saab kasutada edukalt programmi seiskamiseks ning andurist kindla signaali ootamiseks.

Alljärgnev on näide nupu “bumped” funktsiooni teostamine, võrdle while tsükliga:

until(Sensor(S1));         // ootab nupule vajutamist
until(!Sensor(S1));        // ootab nupu lahti laskmist

Kui nupp on avatud siis esimese until funktsiooni tingimus on FALSE ja seega programm ootab selle taga. Nupu allavajutamisel muutub tingimus TRUE-ks ning programm läheb edasi, jäädes ootama teise until funktsiooni taha. Kui nüüd nupp lahti lasta ehk nupu väljund on FALSE, muutub teise until funktsiooni tingimus TRUE-ks ning programm liigub edasi

bool ShootBall = FALSE;

if(ShootBall && ShootButton)

if(ShootBall == TRUE && ShootButton == TRUE)

if(ShootBall == 1 && ShootButton == 1)

if(ShootBall || ShootButton)

if(ShootBall == TRUE || ShootButton == TRUE)

if(ShootBall == 1 || ShootButton == 1)

if(!ShootBall)

if(ShootBall == FALSE)

if(ShootBall == 0)