Jõhvis toimunud robootikavõistlusel RoboMiku selgitati välja Eesti parim robootikakool. Juba kuuendat korda viis tiitli ja sellega kaasas käiva rändkarika aastal 2018 koju võistkond Reaali Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased Tallinna erinevatest koolidest.
14. aprillil kogunesid Jõhvi õpilased üle Eesti, et pidada maha suur koolirobootika võistlus RoboMiku Lahing. Lisaks eelmistest võistlustest tuttavatele sumokatele, linnaläbijatele ja joonejärgijatele sai seekordsel võistlusel esmakordselt näha ka LEGO kiirendusroboteid ja palju teisi huvitavaid alasid.
Omavahel võttis mõõtu üle 500 roboti ja ligi 600 robootikut koos juhendajate ja fännidega. RoboMiku rändkarika parima robootikakooli tiitli nimel oli tarvis hea koht saavutada mitmes kategoorias: LEGO sumo, joonejärgimine, täpsussõit mudellinnas, kiirendusvõistlus ja/või köievedu.
Alade koondtulemusel sai robootika Eesti meistri tiitli ja sellega kaasneva rändkarika tiim Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooliõpilased Tallinna erinevatest koolidest. Üldvõidu tõid LEGO sumo, 3. osapoolte joonejärgija ja kiirendusvõistluse auhinnalised kohad.
„Võistlus algas meie jaoks suure pingega, sest enne võistlust pidime kohapealsete oludega tutvumise järel mitu robotit ümber ehitama ,“ ütles Robootika.COM ringi juhendaja Ramses Sepp. „lisaks olid osad õpilased üleriiklikul olümpiaadil ning nende roboteid pidid käivitama teised õpilased, kes ei pruukinud roboti hingeelu lõpuni tunda.“
Tiim Reaali Robootika.COM saavutas Eesti Parima Robootikakooli tiitli ka 2012. ja aastatel 2014-2017.
Eraldi kiitus kuulub 12. klassi noortele Ramses Sepp (Tallinna Inglise Kolledž) ja Jaan Roop (Gustav Adolfi Gümnaasium) kes juhendasid 2017/2018 õppeaastal robootikaringi ning mille tulemusena saavutaski tiim tervikuna Eesti Parima Robootikakooli tiitli.
Tiimis olid õpilased: Jaanek Sildam, Robin Tint (Rocca al Mare kool), Sten Martin Kalle, Enrih Sinilaid, Mirjam Reino (Gustav Adolfi Gümnaasium), Oskar Pukk, Nils Norman Kalle, Kaur Reidma, Martin Tikerpäe, Kristian Tikerpäe, Timo Loomets (Tallinna Reaalkool), Alexander Oliver Tammela (Tallinna 21. Kool)
RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.
Tulemused: https://www.robootika.ee/wp/?p=1178
Täiendav info:
Leivo Sepp
Reaali Robootika.COM juhendaja
16.-18.juulil võistleb Eesti robootikate esindusvõistkond USA-s ülemaailmsel koolinoorte robootikavõistlusel First Global. Võistluse teemaks on puhas vesi ja võitlemine vee saastatusega. Tegu on tõeliselt globaalse osalejaskonnaga võistlusega, kus osalevad võistkonnad 163 riigist Afganistanist Zimbabweni (kui võtta loetelu tähestiku järgi) ja Gröönimaast Uus-Meremaani (kui vaadata osalejaid kaardil põhja-lõuna suunal).
.jpg "Robootika.COM First Global")
Eestit esindab tiim Robootika.COM, mis tänavu sai ka tiitli “Eesti parim robootikakool”. Võistlustiimi kuuluvad Reaalkoolist Nils Norman Kalle, Kaur Reidma ja Timo Loomets, samuti Jaan Roop Gustav Adofi Gümnaasiumist ja Ramses Sepp Tallinna Inglise Kolledžist.
Võistluseks valmistumisega alustati veebruaris, kui saadi kätte võistlusülesanne ja spetsiaalne komplekt, millest robot ehitada. Lisaks tuli ette valmistada puhta veega seotud probleemi tutvustav ettekanne ja teha oma maad ja tiimi tutvustav video.
Eestit ja tiimi tutvustav video keskendus puhtale loodusele ja Eesti tehnoloogilisele innovatsioonile. Muuhulgas tegid noored robootikud koostööd Starshipiga kui Eesti tuntuima ja maailma jõudnud kõnniteerobotite start-upiga. Videot saab vaadata siin : https://www.youtube.com/watch?v=nkgBFd84gnU
Firts Global võistluse eesmärkon näidata noortele, et kui nad õpivad omavahel suhtlema ning teevad koostööd, kasutades teadust ja inseneeriat, õpivad nad koos töötama, usaldama üksteist ning kasvavad ühtseks globaalseks ühiskonnaks. Nii on võimalik leida lahendusi maailma suurimatele väljakutsetele – vesi, energia, turvalisus, meditsiin, toit ning haridus.
Võistlusväljakul on legendi järgi kaks maad, mis on eraldatud jõega. Jõevesi on saastatud. Robotite ülesanne on puhastada jõge ning viia proovid laborisse. Lisaks kuulub legendi, et vahepeal tuleb üleujutus ning robotid peavad end tulvavete eest päästma.
Ülesande teeb keerukamaks see, et kummalgi „maal“ on koos kolm erinevate riikide tiimi ja partnerid loositakse. Oma poole tiimidega peab tegema koostööd, pannes paika strateegia ja jagades ülesanded, kelle robot mida teeb. Ka teisel pool jõge on kolm tiimi oma jõud ühendanud. Võidab pool, kes on rohkem jõge puhastanud. Järgmises ringis loositakse jälle uued partnerid. Nii harjutatakse koostööd ja erinevate kultuuridega kohanemist.
Võrus toimunud robootikavõistlusel Võru Roboti Tsõõr selgitati seitsmendat korda välja Eesti parim robootikakool. Viiendat korda viis tiitli ja sellega kaasas käiva rändkarika koju võistkond Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased Tallinna erinevatest koolidest.
22. aprillil kogunesid Võru Spordikeskusse õpilased üle Eesti, et pidada maha suurim koolirobootika võistlus Võru Roboti Tsõõr, RoboMiku Lahing 2017.
Võistlusest võttis osa üle 200 meeskonna ligikaudu 400 osalejaga. Võistlusalasid oli 9, sealhulgas nii robotiehitamist kui ka lihtsalt programmeerimist. Peale võistlusalade võitjate valiti välja ka parim robootikakool ning parim uustulnuk 2016/17 hooajal.
Alade koondtulemusel sai robootika Eesti meistri tiitli ja sellega kaasneva rändkarika tiim Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooliõpilased Tallinna erinevatest koolidest.
Võistlustel saavutatud kohad:
1. koht: LEGO Sumo
1. koht: Joonejärgimine
1. koht: Köievedu
1. koht: Juhendajate sumo
2. koht: Linnaläbimine
Tiimi liikmed:
- Aleksander Oliver Tammela, 21. kool
- Jaanek Sildam, Rocca Al Mare kool
- Kaur Reidma, Reaalkool
- Kristian Tikerpäe, Reaalkool
- Martin Tikerpäe, Reaalkool
- Nils Norman Kalle, Reaalkool
- Oskar Pukk, Reaalkool
- Stern Martin Kalle, GAG
Tiimi juhendajad:
- Ramses Sepp, Tallinna Inglise Kolledz
- Jaan Roop, GAG
- Timo Loomets, Reaalkool
Eriline kiitus kuulubki 11 klassi noortele Ramses Sepp (Tallinna Inglise Kolledž), Timo Loomets (Tallinna Reaalkool) ja Jaan Roop (Gustav Adolfi Gümnaasium), kes juhendasid 2016 õppeaasta algusest robootikaringi ning selle tulemusena saavutaski tiim tervikuna Eesti Parima Robootikakooli tiitli.
Tiim Robootika.COM saavutas Eesti Parima Robootikakooli tiitli ka 2016, 2015., 2014. ja 2012.aastal. 2013. aasta parimaks robootikakooliks tunnistati Tartu Kivilinna Gümnaasiumi robootikaring ning 2011. aastal Narva Humanitaargümnaasiumi robootikud.
RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.
Eesti Parima Robootikakooli nime kannab MTÜ Robootika poolt välja antav rändkarikas, mille saab omale kool, mis on osalenud Eesti robootika võistlustel ja näidanud seal parimaid tulemusi. Alade võistlustulemustest moodustub koondpingerida, mille alusel leitakse karika saaja Rändkarikas on suurim tunnustus Eesti koolirobootika maastikul, mida võiks ihaldada iga robootikaga tegelev kool ja mille tiitli kaitsmine on väljakutse igale võitjale.
Võistluse tulemused: https://www.robootika.ee/wp/?p=928
Võistluse info: https://www.robootika.ee/wp/?p=912
Suvel, 14-18. juuli toimub Washingtonis ülemaailmne robootikavõistlus nimega First Global. Selle võistluse eestvedaja on Dean Kamen ning eesmärk on ühendada robootika
abil gümnaasiumiõpilasi üle maailma, et propageerida loodusteadusi, inseneeriat ning matemaatikat.
First Global missiooniks on inspireerida noori olema innovaatilised, panna neid kogema koostöö võimalusi
hoides fookust globaalsetel probleemidel ning parandada üleüldist elu kvaliteeti.
Võistluse mõte on näidata noortele, et kui nad õpivad omavahel suhtlema ning teevad koos tööd kasutades
teadust ja inseneeriat, et leida lahendusi maailma suurimatele väljakutsetele – vesi, energia, turvalisus,
meditsiin, toit ning haridus – õpivad nad üksteisega koos töötama, usaldama üksteist ning kasvavad ühtseks
globaalseks ühiskonnaks. Ka Eesti on üks neist riikidest, kes sai kutse osaleda väga kiirelt tekkinud
võistlusel.
MTÜ Robootika tegi Tallinna Reaalkooli all tegutsevale meeskonnale Robootika.COM ettepaneku osaleda, sest meeskond on ennast
näidanud kui tugevat ning tehnikahuvilistest koosnevat gruppi, kes saaksid hakkama loodud väljakutsega.
Alljärgnev video annab hea ülevaate võistlusülesande kohta:
https://www.youtube.com/watch?v=ceNUHzIwbeg
Tiim Robootika.COM teenis auga välja karika “Parim roboti disain” ning kõigi rõõmuks sai ka kutse Eesti FLL võistluse finaalvooru.
FLL ehk FIRST LEGO League Estonia ehk LEGO-mehikesed piike murdmas on LEGO robotite võistlus, mille käigus tuleb lahendada võistlusväljakul mitmeid keerukaid ülesandeid.
Juhendajateks olid seekord noored 11kl õpilased Ramses, Jaan ja Timo. On rõõm näha kuidas endised FLL-kad kannavad edasi FLL-i ideed ja vaimu ning on terve selle kooliaasta vältel vedanud iseseisvalt robootikaringi!
Selliste noortega astun julgelt tuleviku suunas.
Tiimis olid noored:
- Jaanek Sildam, Rocca Al Mare kool
- Kaur Reidma, Reaalkool
- Kristian Tikerpäe, Reaalkool
- Martin Tikerpäe, Reaalkool
- Oskar Pukk, Reaalkool
- Stern Martin Kalle, GAG
- Viktor Vahtra, K. Pätsi Vabaõhu kool
Tiimi juhendajad:
- Ramses Sepp, Tallinna Inglise Kolledz
- Jaan Roop, GAG
- Timo Loomets, Reaalkool
Meeskond Robootika.COM saavutas Robotex 2016 Linnaläbimise võistlusel esimese koha.
See robot sündis meeskonnatöö tulemusena ning oma panuse andsid õpilased Ramses Sepp TIK-st, Timo Loomets Reaalkoolist ja Jaan Roop GAG-st.
Võistlus koosneb rajast, milles simuleeritakse päris linna. Robot peab liikuma mööda tänavaid, jääma tõkkepuu (valgusfoori ees) seisma, sõltuvalt teevalikust peab andma teisele liiklejale teed ning lõpetama oma linnasõidu parklas.
Loomulikult ei tohi robot sõita tänavatelt välja ning ohustada platsil olevaid maju ja kaasliiklejaid.
Robootika.COM meeskonna robot jõudis esimesel katsel küll eeskujulikult parklasse, kuid üks ratas läks paaris kurvis piirdest välja. Teisel katsel, peale mõningaid ehituslikke ja programmeerimise muudatusi, läbis robot linnaläbimise raja eeskujulikult.
Jõhvis toimunud robootikavõistlusel selgitati kuuendat korda välja Eesti parim robootikakool. Neljandat korda viis tiitli ja sellega kaasas käiva rändkarika koju võistkond Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased Tallinna erinevatest koolidest.
Aprillilõpus kogunesid Jõhvi spordikeskusse õpilased üle Eesti, et pidada maha suurim koolirobootika võistlus RoboMiku Lahing.
Võistlusest võttis osa pea 190 meeskonda ligikaudu 500 osalejaga. Võistlusalasid oli 13, sealhulgas nii robotiehitamist kui ka lihtsalt programmeerimist. Peale võistlusalade võitjate valiti välja ka parim robootikakool ning parim uustulnuk 2015/16 hooajal.
Alade koondtulemusel sai robootika Eesti meistri tiitli ja sellega kaasneva rändkarika tiim Robootika.COM Reaalkoolist, kuhu kuuluvad põhikooliõpilased Tallinna erinevatest koolidest. Üldvõidu tõid tiimile Lego Sumo ja Lego linnaläbimise esikohad ning teised kohad Lego joonejärgimises ja Lego Folkrace´is.
Kõige suuremaks väljakutseks oli tiimi jaoks Folkrace´i programmeerimine, sest kaugusandurid ei töötanud plaanipäraselt ja robot tuli suures ulatuses ümber programmeerida. Samuti tuli lõpetada sumo robot, mille programm valmis vahetult võistluse eel.
Tiim Robootika.COM saavutas Eesti Parima Robootikakooli tiitli ka 2015., 2014. ja 2012.aastal. 2013. aasta parimaks robootikakooliks tunnistati Tartu Kivilinna Gümnaasiumi robootikaring ning 2011. aastal Narva Humanitaargümnaasiumi robootikud.
RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.
Eesti Parima Robootikakooli nime kannab MTÜ Robootika poolt välja antav rändkarikas, mille saab omale kool, mis on osalenud Eesti robootika võistlustel ja näidanud seal parimaid tulemusi. Alade võistlustulemustest moodustub koondpingerida, mille alusel leitakse karika saaja Rändkarikas on suurim tunnustus Eesti koolirobootika maastikul, mida võiks ihaldada iga robootikaga tegelev kool ja mille tiitli kaitsmine on väljakutse igale võitjale.
Võistluse info: https://www.robootika.ee/?p=601
Teema: mida saab teha trigeritega?
Kui eelnevatel tundidel vaatasime lihtsaid RS-trigereid, siis nüüd vaatasime juba valmis mikroskeemi, kus on trigerid sisse ehitatud. Nimelt loogikalülitus 4013-e sees on 2 D-trigerit, mille üks laialt levinud kasutuskoht on kahega jagamine.
Esiteks panime kokku generaatori, selle jaoks kasutame traditsioonilist 555 mikroskeemi. Sinna järele sai tehtud kahe mikroskeemiga 4 D-trigerit ning trigerite väljundid omakorda ühendasime kümnendloenduriga.
Kokku tuli skeem, kus saime jälgida valgusdioodidelt kahendkoodi, ja teistelt valgusdioodidelt põleva LED-i liikumist.
Ühendasime kõikide oluliste kohtadega ostsilloskoobi ning vaatasime kuidas see signaal arvutiekraanil välja näeb.
Nädala teema: mis asi on triger kus seda vaja läheb.
Küsimuse mõlemad pooled on üsna laiad seletused, kuid alustasime hästi lihtsatest asjadest. Esialgu tegime ainult RS-trigeri ning praktilise poole pealt vaatasime kuidas sellega saab valgusdioode ümber lülitada ning lüliti kontaktide värelemisest tingitud häiresignaali eemaldamist.
Algatuseks panime kokku alljärgneva skeemi ning vaatasime kuidas RS-triger töötab.
Siis lisasime skeemile juurde ühe loenduri, mille siseelu me hetkel uurima ei hakanud, lihtsalt tõdesime et see loendab signaali impulsse kümneni.
Esimese variandi tegime viisil, et sisendimpulsid andsime lülitiga, mille tagajärjel oli näha, et mõnikord hüppas valgusdiood üle ühe LED-i ja vahest isegi üle kahe LED-i. See on siis tingitud lüliti mehaanilisest häirest.
Kui me aga ühendaime sinna vahele trigeri, ei tekkinud enam kordagi olukorda, et kogemata tuleb justkui kaks impulssi.
Püüdsime ühe lüliti põhjustatud häireimpulsi ka ostsilloskoobiga kinni ning uurisime seda lähemalt, selgus et selle häiresignaali pikkus oli vaid ~0,2 ms.
Tunni teema: tutvuda baasloogikalülitustega nagu NOT, OR/NOR, AND/NAND ning praktilise tööna panna kokku generaator.
Võttis aega, et aru saada sellest, mis asi on 1 ja 0. Ja ilmselt veelgi kauem läheb aega, et sisuliselt mõista miks on meil vaja loogikalülitust NOT. See ju lihtsalt pöörab ühe nulliks ja vastupidi, mille praktilise jaoks seda ikka vaja läheb. Et näiteks “miks meil on vaja loogikalülitusest tuleks välja miinus – selles pole ju elektrit sees – elekter on ju plussi sees”. No siis tulime tagasi teema juurde, et milles seisneb elektrivool.
Väga hästi aga töötasid lülititega tehtud analoogid loogikalülituste juures, need lihtsustasid tõeväärsustabelist aru saamist.
Mis aga ikkagi nende NAND-ide ja OR-de sees on? Siis oligi aeg lühidalt tagasi põigata eelmiste tundide juurde, et transistorid ja takistid on need millest valdavalt koosneb loogikalülitus.
Aga et midagi tunni lõpuks ka juhtuks, siis panime kokku generaatori ning valgusdioodid vilkuma.
Arutasime läbi, et miks selline skeem hakkab üldse genereerima ja vaatasime väljundsignaali ning kondensaatori tühjenemist ja laadumist. Arvutasime välja eeldatava sageduse RC-konstandi abil ning mõõtsime seejärel ostsilloskoobiga – ja ennäe, tuligi enam-vähem sama.
Mõned seigad:
Mina: “miks sul on kahte mikroskeemi vaja selle skeemi kokkupanekuks?” – õpilane: “aga siin on ju kaks loogikalülitust”. Back to the basics ning selgituse peale, et ühe mikroskeemi sisse mahub mitu loogikalülitust tuli selge “ahaa…” efekt.
On loomulik, et asjad ei tööta alati kui kokku panna. Kõige levinumad probleemid: mikroskeem polnud korralikult plaadile surutud, mikroskeem valepidi või oli jalgade loendamine sassi läinud.
Ja veel küsimus “miks mikroskeemil on vaja eraldi toidet?”. Kuid ka palju olulisem küsimus, et kui täis on kondensaator peale ühte RC-konstanti? Vastus on 63%, mis tekitas üllatusi, et nii vähe. Kuid sellest piisab täpselt, et loogika maailmas elemendi sisend oma väärtust muudaks.