Diood on pooljuhtelement,mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Dioodil on kaks jalga ning jalgade nimetused on päritud lampide ajastust: anood ja katood. Dioodi noole suund tähistab elektrivoolu liikumise suunda (elektronid liiguvad vastassuunas).
Diood on kokku pandud kahest kristallist, üks pool on rikastatud elektronidega ning teiselt poolelt jällegi on elektrone ära võetud, selline kristall moodustab pn-siirde (pn – positive/negative).
Kui dioodile rakendada pinge pärisuunas, siis vool ehk elektronid hakkavad dioodist alles siis läbi minema kui dioodi jalgade vahel olev pinge on kõrgem kui 0,7 volti.
Transistor on kolme jalaga pooljuhtelement, mida kasutatakse pinge ja/või voolu võimendamiseks. Tunnis rääkisime ainult bipolaartransistoridest. Transistor on oma ehituselt justkui kaks dioodi kokku pandud ning sellest tulenevalt ongi kahte tüüpi transistorid npn ja pnp, sõltuvalt sellest kumba pidi on nö. dioodid ühendatud. Transistori jalgu nimetatakse bass, kollektor ja emitter. Kui npn transistori baasile rakendada emitteri suhtes 0,7 V võrra kõrgem pinge, transistor avaneb ning kollektori ja emitteri vahel hakkab liikuma suurem vool.
NB! Skeemidel olen siiani voolusuuna tähistanud enamjaolt elektronide liikumise suunaga ja seda alati ka eraldi rõhutanud.
Laboriks panime kokku mitmeid erinevaid skeeme transistoridega. Näiteks ka selline multivibraator.
Siin arvutasime välja sageduse ning mõõtsime ja uurisime signaali ostsilloskoobiga. Tuli välja, et signaaliks on sellised üksikud postid ja mitte ilus sümmeetriline vaheldumine.
